Niisiis, reede. Ärkasin, tegin mitte midagi. Läksin ostsin süüa ja käisin niisama ringi. Ilm oli nii hea soe, õrn tuul vuhises ja päikesekiired soojendasid õhku. Jõudsin randa, täielik tühjus, keegi isegi ei jalutanud, ainult paar jooksjat ja ratturit aga see oli kõik. Kõndisin päris pikalt seal.
Tagasi läksin vale teed pidi, nagu ikka, kõndisin pool tundi kauem. Oli väsitav, ülesmäge. Lootsin, et saan tagasi kõndida sama palmialleed pidi aga ei, totally lost. Aga nii mulle meeldibki. Tulin mööda kitsaid tänavaid, ikka maps’i jälgides ja jõudsin lõpuks suveniiritänavale, paistis raekoda, siis olin kindel, et kodu on siin. Tegin endale süüa, või õigemini, sõin õuna ja nektariine (neist ma enamasti toitungi). Siis kiusasin Eerikut, nagu päevakava ette näeb. Panime ta pesu pesema, ta ei oska ikka üldse pesumasinat kasutada. Ootasime 15 min ja vóila valmis nagu tänavakunstniku 15 minuti portree. Eerik on must või siis valge lammas. Täna oli valge pesu pesemise päev. Jessas kes see koguaeg ehitab, teiselt poolt seina ainult kolkimist kuulebki ja vahepeal ka keegi lõõritab. Kuulsime köögis olles kassi häält, esimene, keda siiamaani oleme kuulnud, avasime kohe ukse, kassisõbrad nagu me oleme Eerikuga. Kassi ei kuskilt. Milline pettumus! Jõudsin oma teise kohvi juba ära juua, kell polnudki 2 veel. Mis siin ikka, vaatasime Eerikuga oma sarja edasi. Teised jõudsid juba töölt, kui meie alles läksime kella 4-ks. Töökoht on paari minuti kaugusel, jõudsin 10 minutit varem. Sain veidi aega veel Triinuga töötada enne kui tema vahetus läbi sai. Oli kiire päev olnud ja läks kiiremaks. Sain nii palju toite teha, et tean poolt menüüd juba peast kuidas teha. Hispaanlanna Anna, ooo see riimub, ta lasi mind töölt veerand tundi varem ära. How great is that.
Niisiis 21.45, vahetasin riided ja kodu poole. Teised juba ootasid: “Kelly lähme peole, tuled ka?” Tulen, tulen. Läksime välja ja otsisime Iiri pubi. Ai Sandra tuli kontsakingadega, väga halb valik ja sellepärast ta läkski tagasi ja vahetas jalanõud mugavamate vastu välja. Milline kergendus ja vabadus kõndida! Leidsime pubi. Ja mõne aja pärast jõudsime juba paar hirmkallist klubi läbi käia. Kohtasime kahte sakslast baarileti järjekorras. See jutukam tundus väga gei, või siis mitte, või ikkagi tundus, eh no lo se.. Aga nad olid toredad ja sõbralikud. Oli aeg koju minna ja tuttu. Buenas noches!
Laupäev. Pooltel oli paha olla. Minul? Mitte. Tavaline hommik, sõin ja kiusasin Eerikut. Pidime välja minema aga ta aku oli tühi, seega ta otsustas seda 2h laadida. On alles igav. Läksin üksinda. Otsisin Triinu üles, jõudsin poodi Lidl, toidupood. Ostlesime veidike, käisime ka el Cortes Inglesis ja sain endale lõpuks rahakoti ostetud. Finally! Läksime tagasi koju. Sõime ja vaatasime Shreki. Söön palju tuunikala. Kõik räägivad ja, tuunikala – elavhõbe, jajaja… Asi on maitses. Ja siin on see ka odav. Tegin ettepaneku minna Málaga ühte kõrgemasse kohta. Oli palju ronimist, poolel teel kohtasime Karlist ja Kristot. Saimegi koos minna. Jube palav ja väsitav oli. Jõudsime üles. Tegime pildid ära ja sammusime veel kõrgemale.
Oli vaja pilet osta, teised ostsid, mina mitte. Keegi ei kontrollinud kas sul on pilet või mitte. Winner, winner, chicken dinner! Üli vinge baar oli seal kõrgel, tellisime vett.
Tagasi alla saime jooksuga. Ostsime jäätist. Lemon ice cream so good. Tuli vapustav idee minna vaaterattale. Ilmselgelt läksime ka, 8€ inimene. Karlis, Triin, Kristo, mina. Neli inimest, rohkem ei mahtunudki. Oleks võinud ju kohe vaaterattale minna, vähem jalavaeva. Vaade missugune!
Rohkem ma ei viitsi. Tagasi koju. Sõime. Kiusasin Eerikut. Käisin poes, ostsin kummikomme. Triinu toas kogunemine ja välja minek taas. Iiri pubi jälle. Ja pitsat sööma. Koju ja tuttu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar