Esimene nädal- sisseelamine

Nonii, üllatavalt kiirelt on aeg läinud. Alles oli kui astusin Tallinnas lennujaama, et Hispaaniasse rännata ning nüüd juba 1 nädal siin elatud. Kuidas see nädal siis õigupoolest siin Màlaga linnakeses möödunud on? Lühike ülevaade igast päevast midagi.

Esmaspäev, 29.10

Oli päev nagu iga teine vaid selle vahega, et sel päeval algas minujaoks üks uus ja huvitav seiklus välispraktika näol. Oli lendude rohke päev, kuid maandusime lõpuks linnas nimega Màlaga. Kell oli kohaliku aja järgi juba 1 saamas kui meie ootasime kannatlikult oma ära antavat pagasit, et edasi oma ööbimispaika liikuda. Tuli välja, et seisime vale lindi juures ning läksime õige lindi juurde. Pagas käes suundusime lennujaama väljapääsu poole kus ootas meid juba bussijuht. Panime pagasi järel kärusse ning alustasime sõitu Màlaga linna südame poole. Tänav oli remondis seega bussijuht pani meid ühes bussijaamas maha ning näitas suuna üle tänava majade poole kus peaks olema meie ööbimispaik. Võtsime oma kohvrid ning hakkasime oma uut ''kodu'' otsima. Leidsime ning sisse jõudes olime pehmelt öeldes üllatunud. Olime kõik väga väsinud pikast reisist seega olime kergesti ärritunud sellest vaatepildist mis meid ootas. Meil oli 7 enamjaolt väga pisikest tuba kus pidime 18-kesi ära mahtuma ning väike köök. Kurb oli, et mõnes toas polnud isegi valgust nagu ka meie toas, kus põles vaid üks väike lugemis tuleke (teine tuleke ning lae lamp olid läbi läinud) ning iga toa peale oli vaid üks võtmekimp. Leidsime ka 2 vannituba, mis algselt tekitas šoki, õnneks selgus, et vannitube on siiski 4. Kõik olid väga pettunud, kuid otsustasime sellega tegeleda järgmisel päeval, sest kõik olid väga emotsionaalsed ning väsinud, kell oli siiski 2 läbi juba. Mõned otsustasid kohe magama minna ning meie läksime väikese kambaga süüa otsima, kuna pikast päevast olid kõhud väga tühjad ning Kopenhaageni lennujaamas oli toit väga kallis. Kõik söögikohad ja poed olid kinni ning tänavatel valitses tühjus. Ühelt platsilt leidsime siiski mõned noored kellelt küsisime kas kuskilt saab veel süüa. Nad soovitasid ühte pitsakat mis pidavat lahti olema 24h. Proovisime seda leida, kuid leidsime hoopis mingisuguse muu putka kus saime väga maitsvad wrapid. Sõime ära ning nii lõppes see päev ka meie jaoks magama minekuga.

Üks pea tänav meie ''kodu'' tänava kõrval

Meie tuba

Kõrval tuba

Teisipäev, 30.10

Ärkasime üles ning olime esimesest ehmatusest üle saanud. Kogunesime ning toimus Tribeka poolt info jagamine, saime bussikaardid. Infotunnile järgnes väikene linnatuur kus näidati Màlaga linna tähtsamaid kohti ning lõpuks meie palvel ka supermarketi asukohta, et saaksime omale süüa osta (polnud jõudnud veel sel päeval süüagi). Kuna oli kole ilm ning terve aeg sadas korralikult vihma olime läbi märjad ning jalanõud ligunesid. Leidsime lahenduseks need radika ümber koguda, et neid niiviisi kuivatada. Kogunesime köögis, et juua teed ning lõpuks juba veini. Õnneks on väga tore ning kokkuhoidev seltskond meil siia sattunud. Kujunes ka ühissöömine mis andis ka edaspidiseks idee kõikkoos raha kokkupanna ning ühine söök teha, odavam ja ka vähem aega köögis + kokad saavad lisaks veel kodus ka harjutada oma oskusi- win win. Sõime ning veetsime mõnusalt seltskonnas aega ning läksimegi igaüks oma voodisse.

Jalanõude kuivatamise süsteemi välja mõtlemas.

Meie ühine õhtusöök (peaaegu igaüks tegi midagi)

Kolmapäev, 31.10

Äratus kell 8, sest juba kell 9 peab maja ees olema, et oma praktikakohta näha. Kott kokku, hambad puhtaks, pisike hommikuamps ning jooksuga alla. Umbes 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel asubki Mariposa Hotell kus järgmise kuu aja jooksul veedan palju aega. Kahjuks ei saa teha endale mõeldud õiget administraatori praktikat vaid pean hoopis tube koristama. Lõunal käimisega tekkis väikene arusaamatus, et me ei olnud õigel ajal tagasi (Ei saanud aru millal tagasi peab olema, sest teenijad räägivad vaid hispaania keelt), sest meil polnud oma sööki kaasas ja käisime väljas söömas, kuid õnneks see lahenes ning probleeme ei tekkinud. Pärast tööd oli taas ühine söömine ning hiljem liikusime baari, et juua mõni vein ning lihtsalt nautida seltskonda (Halloween siiski ning igal pool oli pidu). Baaris valisime omale Karolinaga väga vale veini, kuid jõime selle viisakusest kuidagi ära (baarman muudkui jälgis meid ning küsis kuidas vein maitseb). Liikusime edasi koju ning jällegi tuttu.

Karolina valmistatud pasta

Mingisuguses baaris

Selles baaris oli kraani ots lae all

Neljapäev, 01.11

Hommik algas kella 8 äratusega, sest kell 9 oli juba start kõrval linna Gordobasse. Tegime sinnasõidul vahepeatuse kuskil tanklas, et hommikust süüa, kuid seal oli kõik päris kallis. Õnneks oli mul kaasas mandariinid mida sõin ja sain hoopis pildistada ümbrust. Gordobasse jõudes nägime kui kauni linnaga on tegemist. Liikusime vanalinnas ning käisime söömas. Tellisin midagi juhuslikku menüüst mis oli väga õnnestunud ja maitsev valik. Tagasisõidul mis kestis 2h tukastasin veidike ja seda tegid ka paljud teised. Kodus ootas ees jällegi ühine söögitegemine ja koos söömine. Kuna oli tekkinud juba väike koduigatsus tegime ka kodust toitu. Lisaks veel punases veinis pirne ning õunu, sest oli tekkinud väikene veini ülejääk tingituna teadmatusest ostetud mitte maitsvast veinist.

Vaade Gordoba vanalinnale

Minu õnnestunud valik lõunasöögist

Meie kodune õhtusöök (Inge ja Birgiti valmistatud)

Veinis pirnid ning õunad

Kuidas meil toidu pildistamine käib

Reede, 02.11

Päev algas jällegi kella 8 äratusega, et kell 9 tööl olla. Tegin endale lõunaks kaasa võileiva ning võtsin ka varem ostetud mandariinid ja banaani kaasa. Töö oli väsitav ning mitte just kõige meelepärasem ning meeletult veniv kuna jalanõud mis olin omale tööle kaasa ostnud hõõrusid mu jalgadele villid ja nii valus oli kõndida (kuid kõndida oli ju palju). Lõppes see päev, väljas oli soe ilm, kuid olin liialt väsinud, et midagi teha, läksin koju, lösutasin, vaatasin seriaale ning filme, vahepeal lasin omale pitsa soojaks, et midagi süüa, sest sel päeval meie ühist söömist ei toimunud. Oli üpris laisk päev.

Laupäev, 03.11

Paljudel oli vaba päev, aga minul mitte. Ärkasin nagu ikka kell 8, tegin võileivad ning kiirustasin tööle, jõudsime täpselt kell 9. Kuna ma ei tahtnud kohe üldse oma jalanõudega tööd teha, sest nendega oli väga valus kõndida, küsisin ega neil pole rohkem musti jalanõusid, sest minu omad teevad haiget. Vedas mul, neil oligi mulle anda jalanõud. natuke olid varbast suured, kuid krõps hoidis need ilusti jalas ja mis peamine- need ei teinud mulle haiget. Sellest hetkest peale kohe tuju tõusis ning olin valmis tööd tegema. Päev möödus väga kiiresti ning meeleolu oli ka hea, siiski laupäev. Pärast tööd läksin koju puhkasin veidike ning läksime kaubanduskeskusesse. Vaatasin seal veidi ringi, käisin toidupoes ning tulin tagasi koju. Kodus käis juba meile traditsiooniks saanud kokkamine. Sõime ühiselt, mängisime veidike kaart ning siis läksin oma tuppa filmi vaatama ning varsti juba tuttu.

Jalanõud mille üle väga rõõmus olin

Meie ühine õtune söök (Inge ja Birgiti valmistatud)

Pühapäev, 04.11

Pärast pikka nädalat üks vaba päev. Magasin peaaegu kella 13-ni (olen harjunud nädalavahetustel kaua magama). Ärkasin ning kuulsin, et Karolinal ning teistel on plaan sööma ning Màlaga ühte kõrgeimasse punkti minna. Teadsin, et tahan ka seda vaadet näha ning olin ka kohe käpp. Kuna väljas oli väga soe panin õhemalt end riidesse ning suundusime KFC poole kuhu pidime sööma minema. Olin tahtnud sinna juba ammu minna, sest kunagi kui Ungari lennujaamas KFC kanatiibu sõin olid need imemaitsvad, kuid täna pidin pettuma oma toidus. Kanatiivad olid väga rasvased ning friikad pehmed ja väga magedad (soola justkui poleks pandudki). Kõhud täis suundusime tippu vallutama. Tippu ronimine osutus ootatust raskemaks, (järsk kallak üles kõndida + mitte kõige sportlikumad noored) tegime mitu peatust enne kui üles jõudsime. Kuid ülevalt avanes imeline vaade, pildistasime ning nautisime vaadet mis ulatus tervele Màlaga linnale (kujutan vaid ette kui ilus see võib veel öösel tulede säras olla). Tipp vallutatud ning pildid tehtud suundusime poodi otsima kus saaks vett osta (kuna oli pühapäev ning enamus poed olid pühapäeviti kinni). Käisime mõnes putkas mis olid lahti kuid seal olid vee pudel väga kallis, (muidu poes 0.29€, putkades 2+€) seega jäi vesi ostmata ja läksime hoopis Starbucks'ist läbi ning koju puhkama. Vedelesin voodis ning vaatasin filmi. Lõpuks läksin ka tuttu.