Must have fun

Töötöötööö. Ja teisipäeval kolisime uude kohta. Veidikene kobedamasse. Vähemalt on siin suur elutuba ja netflix is on all day looong. Varsti kasvavad juured alla siin teleka ees. Neljapäev, reede veel tööd ja nädalavahetus. Jäin haigeks hah. Reede, laupäev - netflix. Väga igav on siin juba, literallyyy. Pühapäev ja nohu pole ikka üle läinud. Läksin pärastlõunal sõbra Andreyga kohvi jooma ja muuseumi.

Pühapäevad on tasuta külastuspäevad, muidugi me läksime. Oli tore. Järgmise nädalavahetuseni.

Hola!

Hola!

Oleme Malagas elalnud juba 2 nädalat. Lõpuks teen oma esimese postituse....
Esmamulje Malagast oli kohutav, pimedas paistis olevat kogu linn nagu suur agul. Korter kuhu meid paigutati ei vastanud ootustele. Kuid saime seal kenasti nädalakese ära elada ja kohanesime suhteliselt ruttu.
Malaga on väga ilus linn, suurepärane vanalinn, kena sadam ja ilm on olnud ka väga hea.
Käisime Castillo de Gibralfaro-ga tutvumas, teel sinna käisime ka mingisugusel vaateplatformil, millelt on imeline vaade Malagale. Kindluses sees asus väikene muuseum ja kohvik.

Oleme põhimõtteliselt terve vanalinna ja kesklinna läbi kolanud, tõesti on ilus!

Kolmapäeval, 07.11 saime endale uue korteri, vanast palju etem. Toad on vähe suuremad ja meil on hiiglaslik köök ja söögituba. Uues korteris on ka suur telekatuba, kus me viidame suurema osa oma vabast ajast. Netflix&chill😀
Halb on see, et magame Kristoga narivoodis. Jube kitsas on

Tööl oleme me Servihondas. Firma tegeleb erinevate Honda mootorrattaste ja rolleritega.
Mehed kes meid seal vastu võtsid on igati abivalmid ja toredad. Nalja saab igapäev. Natukene halb on see, et me oleme lõpukursus ja tegelikult vajaks me rohkem autoalast praktikat, kuid suurt vahet ei ole, Eestis läheb meil praktika edasi.
Seal on 3 tõstukit, hunnik rollereid ja mootorrattaid ning pesuala😀

Oh sa issand!!!

Esimese nädala muljed

Cómo estás? Meil läheb juba paremini. Oleme sisse sulandunud Malaga igapäevaellu ja kõik loksub vaikselt paika. 

Lennud möödusid edukalt ning viperusteta vaid lennuk raputas üleliia. Kopenhaageni lennujaamas olid hinnad tunduvalt kallimad kui Eesti lennujaamas. Lõpuks maandusime Malaga lennujaamas (kõik elus ja terved). Seejärel oli segadus pagasi kättesaamisega. Vastu tuli meile Tribeka poolt saadetud bussijuht kes esimese asjana ütles: "No English". Pagasi pidime asetama järelkärru mis ei tundunud väga kindel valik (kas ikka jõuavad kohvrid hotellini!?). Järgnes 30 minutiline bussisõit "elamiskoha" juurde. Esimesed muljed olid üsna shokeerivad. Võttis aega et harjuda. Järgmine päev oli vesine linnatuur ning kolmandal päeval kohtusime juba enda uue töökohaga. Esimene küsimus. Kuidas me sinna ära mahume? Omanik oli suht ok! 

Next thing. Käisime Cordobas. Umbes kahe tunnine sõit. Vaatamist oli palju, huvitav linn. Tellisime 90 euro eest süüa ja sõitsime koju tagasi. Suur aitäh giid Annale! 

Esimene päev tööl oli segane, 10% inglise keeles ja 90% viipelkeeles. Nüüdseks on juba selgem.

Tänaseks päevaks oleme jõudnud uude "koju". Märgatavalt mugavam ja soojem koht. Seltskond on hea ja kõik läheb paremuse poole. 

Eerik ja Karoliina. 

Guns N' Roses

Esimene nädalavahetus hakkab lõppema. Pühapäeval puhkasime ilusti end välja. Läksime siis pundiga sööma, nimelt KFC-sse. Osa grupist läks hommikul Marbellasse. Sadama lähedal oli turg, kus müüdi igast vingeid asju. Soetasime Triinuga endale üli khuuulid kellad. Endale ostsin Guns N' Roses kella.

Läksime tagasi koju ja viisime ostud ära. 

Otsustasime Karlise, Kristo ja Triinuga otsida mõne jäätisekoha. Leidsimegi! Seekord võtsin pistaatsia jäätist, nii hea! 

Jalutasime ja mõtlesime mida teha selle ilusa vaba päevaga. Nägime ka miskit huvitavat.

Kondasime niisama mööda Málagat ringi ja käisime vahepeal poes ning jõudsime randa. Seekord oli rannas ka inimesi. Võeti isegi päikest ja vesi oli soe. 

Rannas käidud ja koju tagasi. Igav! Tahaks alati miskit teha. Kõik poed olid ka kinni, polnud kuskil ringi kooserdada. Õhtul Karlis kurtis jälle, et kõht tühi. Mis siis ikka, läksime sööma. Leidsime suure kaarega kohale jõudes mingi restorani. Tellisime pastat ja Kristo võttis lasanje. Oli oodatust maitsvam. 

Aa jaa enne seda kupeldasime end Málaga hotelli katuse korrusele. Oi oli ilus, ilus vaade ja bassein ning baar seal kõrgustes, vaade nagu vaaterattalt. 

Sai siis kõhud täis söödud ja koju tagasi. Kell sai üheksa ja mina juba põõnasin. 

Järgmisel päeval oli vaja tööle minna, alles kella 12-ks. Hommikul nagu ikka, kaks tuunikala võileiba ja kohv. Oli kerge päev, kliente vähe ja kell 5 sai juba ära. Igav! Ootan siiamaani kodus millal Eerik tuleb kell 22 töölt, et sarja vaadata. 

Iiri pubi

Niisiis, reede. Ärkasin, tegin mitte midagi. Läksin ostsin süüa ja käisin niisama ringi. Ilm oli nii hea soe, õrn tuul vuhises ja päikesekiired soojendasid õhku. Jõudsin randa, täielik tühjus, keegi isegi ei jalutanud, ainult paar jooksjat ja ratturit aga see oli kõik. Kõndisin päris pikalt seal. 

Tagasi läksin vale teed pidi, nagu ikka, kõndisin pool tundi kauem. Oli väsitav, ülesmäge. Lootsin, et saan tagasi kõndida sama palmialleed pidi aga ei, totally lost. Aga nii mulle meeldibki. Tulin mööda kitsaid tänavaid, ikka maps’i jälgides ja jõudsin lõpuks suveniiritänavale, paistis raekoda, siis olin kindel, et kodu on siin. Tegin endale süüa, või õigemini, sõin õuna ja nektariine (neist ma enamasti toitungi). Siis kiusasin Eerikut, nagu päevakava ette näeb. Panime ta pesu pesema, ta ei oska ikka üldse pesumasinat kasutada. Ootasime 15 min ja vóila valmis nagu tänavakunstniku 15 minuti portree. Eerik on must või siis valge lammas. Täna oli valge pesu pesemise päev. Jessas kes see koguaeg ehitab, teiselt poolt seina ainult kolkimist kuulebki ja vahepeal ka keegi lõõritab. Kuulsime köögis olles kassi häält, esimene, keda siiamaani oleme kuulnud, avasime kohe ukse, kassisõbrad nagu me oleme Eerikuga. Kassi ei kuskilt. Milline pettumus! Jõudsin oma teise kohvi juba ära juua, kell polnudki 2 veel. Mis siin ikka, vaatasime Eerikuga oma sarja edasi. Teised jõudsid juba töölt, kui meie alles läksime kella 4-ks. Töökoht on paari minuti kaugusel, jõudsin 10 minutit varem. Sain veidi aega veel Triinuga töötada enne kui tema vahetus läbi sai. Oli kiire päev olnud ja läks kiiremaks. Sain nii palju toite teha, et tean poolt menüüd juba peast kuidas teha. Hispaanlanna Anna, ooo see riimub, ta lasi mind töölt veerand tundi varem ära. How great is that.

Niisiis 21.45, vahetasin riided ja kodu poole. Teised juba ootasid: “Kelly lähme peole, tuled ka?” Tulen, tulen. Läksime välja ja otsisime Iiri pubi. Ai Sandra tuli kontsakingadega, väga halb valik ja sellepärast ta läkski tagasi ja vahetas jalanõud mugavamate vastu välja. Milline kergendus ja vabadus kõndida! Leidsime pubi. Ja mõne aja pärast jõudsime juba paar hirmkallist klubi läbi käia. Kohtasime kahte sakslast baarileti järjekorras. See jutukam tundus väga gei, või siis mitte,  või ikkagi tundus, eh no lo se.. Aga nad olid toredad ja sõbralikud. Oli aeg koju minna ja tuttu. Buenas noches!

Laupäev. Pooltel oli paha olla. Minul? Mitte. Tavaline hommik, sõin ja kiusasin Eerikut. Pidime välja minema aga ta aku oli tühi, seega ta otsustas seda 2h laadida. On alles igav. Läksin üksinda. Otsisin Triinu üles, jõudsin poodi Lidl, toidupood. Ostlesime veidike, käisime ka el Cortes Inglesis ja sain endale lõpuks rahakoti ostetud. Finally! Läksime tagasi koju. Sõime ja vaatasime Shreki. Söön palju tuunikala. Kõik räägivad ja, tuunikala – elavhõbe, jajaja… Asi on maitses. Ja siin on see ka odav. Tegin ettepaneku minna Málaga ühte kõrgemasse kohta. Oli palju ronimist, poolel teel kohtasime Karlist ja Kristot. Saimegi koos minna. Jube palav ja väsitav oli. Jõudsime üles. Tegime pildid ära ja sammusime veel kõrgemale.

Oli vaja pilet osta, teised ostsid, mina mitte. Keegi ei kontrollinud kas sul on pilet või mitte. Winner, winner, chicken dinner! Üli vinge baar oli seal kõrgel, tellisime vett. 

Tagasi alla saime jooksuga. Ostsime jäätist. Lemon ice cream so good. Tuli vapustav idee minna vaaterattale. Ilmselgelt läksime ka, 8€ inimene. Karlis, Triin, Kristo, mina. Neli inimest, rohkem ei mahtunudki. Oleks võinud ju kohe vaaterattale minna, vähem jalavaeva. Vaade missugune!

Rohkem ma ei viitsi. Tagasi koju. Sõime. Kiusasin Eerikut. Käisin poes, ostsin kummikomme. Triinu toas kogunemine ja välja minek taas. Iiri pubi jälle. Ja pitsat sööma. Koju ja tuttu.

Vegan

Teine päev ja tutvusime oma Tribeka mentoriga. Saime ka Málaga bussikaardid. Tegime Málaga väikese ringkäigu. Vihma kallas tohutult. Olime läbimärjad ja jalanõud lirtsusid. Väljas küll ausalt öeldes polnud kuid see vihm ja märg tegi selle külmaks. Õhtul, kui vihma enam ei kallanud, oli küllaltki soe. Järgmisel päeval käisime kõik oma töökohaga tutvumas. Enamus meist asus ka tööle. Minu töökoht asub majutusele üsna lähedal. See on öko laadne ja poolenisti vegan toidukoht. Töökaaslased on üsna noored ja toredad. Köögis töötavad 2 meest ja üks naine ning 3 mees-teenindajat. Neljapäeval käisime Cordobas koos Annaga. Bussisõit 2 tundi sinna. Imeline! Need mäed! Óle! Mägede vahel sõites oli tunne nagu oleksin väike sipelgas suures maailmas. Anna tegi meile linnatuuri ja õppisime veidike ka flamenkot ning õpetasime Annale kaerajaani. Ilm oli perfecto, päikeseline ja üsna soe.

Bon Voyage!

Hola Amigos¡
Como estas¿ me va bien :) 

Okei, ei unusta oma emakeelt ning jätkan eesti keeles. 
Kõigepealt alustan sellega, et lennureis läks hästi. Malagale jõudes suundusime korterisse, mis valmistas üllatusi. Aga muidu on kõik super. Inimesed ümber on väga toredad ja sõbralikud ning meie seltskond on ka väga hästi õnnestunud 😀
Eile käisime linnatuuril, mis osutus üpris märjaks. Jalanõud olid kõik läbimärjad. Küll aga leidsime lahendused- Kes viskas oma jalanõud ära ja kes pani radiaatori juurde kuivama.(Väike vihje: Mina viskasin ära😁) 

Liigume edasi tänasesse päeva (31.10)

Täna oli esimene praktika päev. Praktikat sooritan Mariposa Hotellis. Praktikal olles on kõige raskem suhtlemine. Keegi ei saa üksteisest aru. Tubade suhtes on kõik hästi, sain jälle uue nipi kuidas voodeid  paremini ja ilusamini teha. 
Oli ka väike arusaamatus täna. Lõuna pausi ajal. Kuna keegi ei öelnud, et paus kestab 10min, siis läks mul ja Cärolil 30min. Ja samuti ei teadnud me, et oma söök peab kaasas olema, seega saatis meid üks vanem toateenija välja sööma. Käisime hotelli lähedal restoranis. Tagasi minnes helistas meile Beatriz, et kus oleme ja miks hotellis pole. Rääkisime asja ära ja siis saime hotellis juhatajaga kokku, kes oli meeletult kuri meiega. Aga kuna me Hispaania keelt ei mõista, siis on meil üksteisest raske arusaada. Saime teada et hotellist me lahkuda ei või. 
Praktika hakkab Olema Teisipäev-Laupäev 9.00-15.00 

Homme sõidame naaberlinna ja vaatame mis eluke seal käib! 


Stay tuned for more...! 😉