Esimene nädal- sisseelamine

Nonii, üllatavalt kiirelt on aeg läinud. Alles oli kui astusin Tallinnas lennujaama, et Hispaaniasse rännata ning nüüd juba 1 nädal siin elatud. Kuidas see nädal siis õigupoolest siin Màlaga linnakeses möödunud on? Lühike ülevaade igast päevast midagi. 

Esmaspäev, 29.10

Oli päev nagu iga teine vaid selle vahega, et sel päeval algas minujaoks üks uus ja huvitav seiklus välispraktika näol. Oli lendude rohke päev, kuid maandusime lõpuks linnas nimega Màlaga. Kell oli kohaliku aja järgi juba 1 saamas kui meie ootasime kannatlikult oma ära antavat pagasit, et edasi oma ööbimispaika liikuda. Tuli välja, et seisime vale lindi juures ning läksime õige lindi juurde. Pagas käes suundusime lennujaama väljapääsu poole kus ootas meid juba bussijuht. Panime pagasi järel kärusse ning alustasime sõitu Màlaga linna südame poole. Tänav oli remondis seega bussijuht pani meid ühes bussijaamas maha ning näitas suuna üle tänava majade poole kus peaks olema meie ööbimispaik. Võtsime oma kohvrid ning hakkasime oma uut ''kodu'' otsima. Leidsime ning sisse jõudes olime pehmelt öeldes üllatunud. Olime kõik väga väsinud pikast reisist seega olime kergesti ärritunud sellest vaatepildist mis meid ootas. Meil oli 7 enamjaolt väga pisikest tuba kus pidime 18-kesi ära mahtuma ning väike köök. Kurb oli, et mõnes toas polnud isegi valgust nagu ka meie toas, kus põles vaid üks väike lugemis tuleke (teine tuleke ning lae lamp olid läbi läinud) ning iga toa peale oli vaid üks võtmekimp. Leidsime ka 2 vannituba, mis algselt tekitas šoki, õnneks selgus, et vannitube on siiski 4. Kõik olid väga pettunud, kuid otsustasime sellega tegeleda järgmisel päeval, sest kõik olid väga emotsionaalsed ning väsinud, kell oli siiski 2 läbi juba. Mõned otsustasid kohe magama minna ning meie läksime väikese kambaga süüa otsima, kuna pikast päevast olid kõhud väga tühjad ning Kopenhaageni lennujaamas oli toit väga kallis. Kõik söögikohad ja poed olid kinni ning tänavatel valitses tühjus. Ühelt platsilt leidsime siiski mõned noored kellelt küsisime kas kuskilt saab veel süüa. Nad soovitasid ühte pitsakat mis pidavat lahti olema 24h. Proovisime seda leida, kuid leidsime hoopis mingisuguse muu putka kus saime väga maitsvad wrapid. Sõime ära ning nii lõppes see päev ka meie jaoks magama minekuga. 

Üks pea tänav meie ''kodu'' tänava kõrval

Meie tuba 

Kõrval tuba

Teisipäev, 30.10

Ärkasime üles ning olime esimesest ehmatusest üle saanud. Kogunesime ning toimus Tribeka poolt info jagamine, saime bussikaardid. Infotunnile järgnes väikene linnatuur kus näidati Màlaga linna tähtsamaid kohti ning lõpuks meie palvel ka supermarketi asukohta, et saaksime omale süüa osta (polnud jõudnud veel sel päeval süüagi). Kuna oli kole ilm ning terve aeg sadas korralikult vihma olime läbi märjad ning jalanõud ligunesid. Leidsime lahenduseks need radika ümber koguda, et neid niiviisi kuivatada. Kogunesime köögis, et juua teed ning lõpuks juba veini. Õnneks on väga tore ning kokkuhoidev seltskond meil siia sattunud. Kujunes ka ühissöömine mis andis ka edaspidiseks idee kõikkoos raha kokkupanna ning ühine söök teha, odavam ja ka vähem aega köögis + kokad saavad lisaks veel kodus ka harjutada oma oskusi- win win. Sõime ning veetsime mõnusalt seltskonnas aega ning läksimegi igaüks oma voodisse. 

Jalanõude kuivatamise süsteemi välja mõtlemas. 

Meie ühine õhtusöök (peaaegu igaüks tegi midagi)

Kolmapäev, 31.10

Äratus kell 8, sest juba kell 9 peab maja ees olema, et oma praktikakohta näha. Kott kokku, hambad puhtaks, pisike hommikuamps ning jooksuga alla. Umbes 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel asubki Mariposa Hotell kus järgmise kuu aja jooksul veedan palju aega. Kahjuks ei saa teha endale mõeldud õiget administraatori praktikat vaid pean hoopis tube koristama. Lõunal käimisega tekkis väikene arusaamatus, et me ei olnud õigel ajal tagasi (Ei saanud aru millal tagasi peab olema, sest teenijad räägivad vaid hispaania keelt), sest meil polnud oma sööki kaasas ja käisime väljas söömas, kuid õnneks see lahenes ning probleeme ei tekkinud. Pärast tööd oli taas ühine söömine ning hiljem liikusime baari, et juua mõni vein ning lihtsalt nautida seltskonda (Halloween siiski ning igal pool oli pidu). Baaris valisime omale Karolinaga väga vale veini, kuid jõime selle viisakusest kuidagi ära (baarman muudkui jälgis meid ning küsis kuidas vein maitseb). Liikusime edasi koju ning jällegi tuttu. 

Karolina valmistatud pasta

Mingisuguses baaris

 Selles baaris oli kraani ots lae all

Neljapäev, 01.11

Hommik algas kella 8 äratusega, sest kell 9 oli juba start kõrval linna Gordobasse. Tegime sinnasõidul vahepeatuse kuskil tanklas, et hommikust süüa, kuid seal oli kõik päris kallis. Õnneks oli mul kaasas mandariinid mida sõin ja sain hoopis pildistada ümbrust. Gordobasse jõudes nägime kui kauni linnaga on tegemist. Liikusime vanalinnas ning käisime söömas. Tellisin midagi juhuslikku menüüst mis oli väga õnnestunud ja maitsev valik. Tagasisõidul mis kestis 2h tukastasin veidike ja seda tegid ka paljud teised. Kodus ootas ees jällegi ühine söögitegemine ja koos söömine. Kuna oli tekkinud juba väike koduigatsus tegime ka kodust toitu. Lisaks veel punases veinis pirne ning õunu, sest oli tekkinud väikene veini ülejääk tingituna teadmatusest ostetud mitte maitsvast veinist.

Vaade Gordoba vanalinnale

Minu õnnestunud valik lõunasöögist

Meie kodune õhtusöök (Inge ja Birgiti valmistatud)

Veinis pirnid ning õunad

Kuidas meil toidu pildistamine käib

Reede, 02.11

Päev algas jällegi kella 8 äratusega, et kell 9 tööl olla. Tegin endale lõunaks kaasa võileiva ning võtsin ka varem ostetud mandariinid ja banaani kaasa. Töö oli väsitav ning mitte just kõige meelepärasem ning meeletult veniv kuna jalanõud mis olin omale tööle kaasa ostnud hõõrusid mu jalgadele villid ja nii valus oli kõndida (kuid kõndida oli ju palju). Lõppes see päev, väljas oli soe ilm, kuid olin liialt väsinud, et midagi teha, läksin koju, lösutasin, vaatasin seriaale ning filme, vahepeal lasin omale pitsa soojaks, et midagi süüa, sest sel päeval meie ühist söömist ei toimunud. Oli üpris laisk päev.

Laupäev, 03.11

Paljudel oli vaba päev, aga minul mitte. Ärkasin nagu ikka kell 8, tegin võileivad ning kiirustasin tööle, jõudsime täpselt kell 9. Kuna ma ei tahtnud kohe üldse oma jalanõudega tööd teha, sest nendega oli väga valus kõndida, küsisin ega neil pole rohkem musti jalanõusid, sest minu omad teevad haiget. Vedas mul, neil oligi mulle anda jalanõud. natuke olid varbast suured, kuid krõps hoidis need ilusti jalas ja mis peamine- need ei teinud mulle haiget. Sellest hetkest peale kohe tuju tõusis ning olin valmis tööd tegema. Päev möödus väga kiiresti ning meeleolu oli ka hea, siiski laupäev. Pärast tööd läksin koju puhkasin veidike ning läksime kaubanduskeskusesse. Vaatasin seal veidi ringi, käisin toidupoes ning tulin tagasi koju. Kodus käis juba meile traditsiooniks saanud kokkamine. Sõime ühiselt, mängisime veidike kaart ning siis läksin oma tuppa filmi vaatama ning varsti juba tuttu. 

Jalanõud mille üle väga rõõmus olin

Meie ühine õtune söök (Inge ja Birgiti valmistatud)

Pühapäev, 04.11

Pärast pikka nädalat üks vaba päev. Magasin peaaegu kella 13-ni (olen harjunud nädalavahetustel kaua magama). Ärkasin ning kuulsin, et Karolinal ning teistel on plaan sööma ning Màlaga ühte kõrgeimasse punkti minna. Teadsin, et tahan ka seda vaadet näha ning olin ka kohe käpp. Kuna väljas oli väga soe panin õhemalt end riidesse ning suundusime KFC poole kuhu pidime sööma minema. Olin tahtnud sinna juba ammu minna, sest kunagi kui Ungari lennujaamas KFC kanatiibu sõin olid need imemaitsvad, kuid täna pidin pettuma oma toidus. Kanatiivad olid väga rasvased ning friikad pehmed ja väga magedad (soola justkui poleks pandudki). Kõhud täis suundusime tippu vallutama. Tippu ronimine osutus ootatust raskemaks, (järsk kallak üles kõndida + mitte kõige sportlikumad noored) tegime mitu peatust enne kui üles jõudsime. Kuid ülevalt avanes imeline vaade, pildistasime ning nautisime vaadet mis ulatus tervele Màlaga linnale (kujutan vaid ette kui ilus see võib veel öösel tulede säras olla). Tipp vallutatud ning pildid tehtud suundusime poodi otsima kus saaks vett osta (kuna oli pühapäev ning enamus poed olid pühapäeviti kinni). Käisime mõnes putkas mis olid lahti kuid seal olid vee pudel väga kallis, (muidu poes 0.29€, putkades 2+€) seega jäi vesi ostmata ja läksime hoopis Starbucks'ist läbi ning koju puhkama. Vedelesin voodis ning vaatasin filmi. Lõpuks läksin ka tuttu. 

Vaade imelisele Màlagale

Mina seda vaadet nautimas

Cärol-Elizabeth Peterson

Must have fun

Töötöötööö. Ja teisipäeval kolisime uude kohta. Veidikene kobedamasse. Vähemalt on siin suur elutuba ja netflix is on all day looong. Varsti kasvavad juured alla siin teleka ees. Neljapäev, reede veel tööd ja nädalavahetus. Jäin haigeks hah. Reede, laupäev - netflix. Väga igav on siin juba, literallyyy. Pühapäev ja nohu pole ikka üle läinud. Läksin pärastlõunal sõbra Andreyga kohvi jooma ja muuseumi.

Pühapäevad on tasuta külastuspäevad, muidugi me läksime. Oli tore. Järgmise nädalavahetuseni.

Hola!

Hola!

Oleme Malagas elalnud juba 2 nädalat. Lõpuks teen oma esimese postituse....
Esmamulje Malagast oli kohutav, pimedas paistis olevat kogu linn nagu suur agul. Korter kuhu meid paigutati ei vastanud ootustele. Kuid saime seal kenasti nädalakese ära elada ja kohanesime suhteliselt ruttu.
Malaga on väga ilus linn, suurepärane vanalinn, kena sadam ja ilm on olnud ka väga hea.
Käisime Castillo de Gibralfaro-ga tutvumas, teel sinna käisime ka mingisugusel vaateplatformil, millelt on imeline vaade Malagale. Kindluses sees asus väikene muuseum ja kohvik.

Oleme põhimõtteliselt terve vanalinna ja kesklinna läbi kolanud, tõesti on ilus!

Kolmapäeval, 07.11 saime endale uue korteri, vanast palju etem. Toad on vähe suuremad ja meil on hiiglaslik köök ja söögituba. Uues korteris on ka suur telekatuba, kus me viidame suurema osa oma vabast ajast. Netflix&chill😀
Halb on see, et magame Kristoga narivoodis. Jube kitsas on

Tööl oleme me Servihondas. Firma tegeleb erinevate Honda mootorrattaste ja rolleritega.
Mehed kes meid seal vastu võtsid on igati abivalmid ja toredad. Nalja saab igapäev. Natukene halb on see, et me oleme lõpukursus ja tegelikult vajaks me rohkem autoalast praktikat, kuid suurt vahet ei ole, Eestis läheb meil praktika edasi.
Seal on 3 tõstukit, hunnik rollereid ja mootorrattaid ning pesuala😀

Oh sa issand!!!

Esimese nädala muljed

Cómo estás? Meil läheb juba paremini. Oleme sisse sulandunud Malaga igapäevaellu ja kõik loksub vaikselt paika. 

Lennud möödusid edukalt ning viperusteta vaid lennuk raputas üleliia. Kopenhaageni lennujaamas olid hinnad tunduvalt kallimad kui Eesti lennujaamas. Lõpuks maandusime Malaga lennujaamas (kõik elus ja terved). Seejärel oli segadus pagasi kättesaamisega. Vastu tuli meile Tribeka poolt saadetud bussijuht kes esimese asjana ütles: "No English". Pagasi pidime asetama järelkärru mis ei tundunud väga kindel valik (kas ikka jõuavad kohvrid hotellini!?). Järgnes 30 minutiline bussisõit "elamiskoha" juurde. Esimesed muljed olid üsna shokeerivad. Võttis aega et harjuda. Järgmine päev oli vesine linnatuur ning kolmandal päeval kohtusime juba enda uue töökohaga. Esimene küsimus. Kuidas me sinna ära mahume? Omanik oli suht ok! 

Next thing. Käisime Cordobas. Umbes kahe tunnine sõit. Vaatamist oli palju, huvitav linn. Tellisime 90 euro eest süüa ja sõitsime koju tagasi. Suur aitäh giid Annale! 

Esimene päev tööl oli segane, 10% inglise keeles ja 90% viipelkeeles. Nüüdseks on juba selgem.

Tänaseks päevaks oleme jõudnud uude "koju". Märgatavalt mugavam ja soojem koht. Seltskond on hea ja kõik läheb paremuse poole. 

Eerik ja Karoliina. 

Guns N' Roses

Esimene nädalavahetus hakkab lõppema. Pühapäeval puhkasime ilusti end välja. Läksime siis pundiga sööma, nimelt KFC-sse. Osa grupist läks hommikul Marbellasse. Sadama lähedal oli turg, kus müüdi igast vingeid asju. Soetasime Triinuga endale üli khuuulid kellad. Endale ostsin Guns N' Roses kella.

Läksime tagasi koju ja viisime ostud ära. 

Otsustasime Karlise, Kristo ja Triinuga otsida mõne jäätisekoha. Leidsimegi! Seekord võtsin pistaatsia jäätist, nii hea! 

Jalutasime ja mõtlesime mida teha selle ilusa vaba päevaga. Nägime ka miskit huvitavat.

Kondasime niisama mööda Málagat ringi ja käisime vahepeal poes ning jõudsime randa. Seekord oli rannas ka inimesi. Võeti isegi päikest ja vesi oli soe. 

Rannas käidud ja koju tagasi. Igav! Tahaks alati miskit teha. Kõik poed olid ka kinni, polnud kuskil ringi kooserdada. Õhtul Karlis kurtis jälle, et kõht tühi. Mis siis ikka, läksime sööma. Leidsime suure kaarega kohale jõudes mingi restorani. Tellisime pastat ja Kristo võttis lasanje. Oli oodatust maitsvam. 

Aa jaa enne seda kupeldasime end Málaga hotelli katuse korrusele. Oi oli ilus, ilus vaade ja bassein ning baar seal kõrgustes, vaade nagu vaaterattalt. 

Sai siis kõhud täis söödud ja koju tagasi. Kell sai üheksa ja mina juba põõnasin. 

Järgmisel päeval oli vaja tööle minna, alles kella 12-ks. Hommikul nagu ikka, kaks tuunikala võileiba ja kohv. Oli kerge päev, kliente vähe ja kell 5 sai juba ära. Igav! Ootan siiamaani kodus millal Eerik tuleb kell 22 töölt, et sarja vaadata. 

Iiri pubi

Niisiis, reede. Ärkasin, tegin mitte midagi. Läksin ostsin süüa ja käisin niisama ringi. Ilm oli nii hea soe, õrn tuul vuhises ja päikesekiired soojendasid õhku. Jõudsin randa, täielik tühjus, keegi isegi ei jalutanud, ainult paar jooksjat ja ratturit aga see oli kõik. Kõndisin päris pikalt seal. 

Tagasi läksin vale teed pidi, nagu ikka, kõndisin pool tundi kauem. Oli väsitav, ülesmäge. Lootsin, et saan tagasi kõndida sama palmialleed pidi aga ei, totally lost. Aga nii mulle meeldibki. Tulin mööda kitsaid tänavaid, ikka maps’i jälgides ja jõudsin lõpuks suveniiritänavale, paistis raekoda, siis olin kindel, et kodu on siin. Tegin endale süüa, või õigemini, sõin õuna ja nektariine (neist ma enamasti toitungi). Siis kiusasin Eerikut, nagu päevakava ette näeb. Panime ta pesu pesema, ta ei oska ikka üldse pesumasinat kasutada. Ootasime 15 min ja vóila valmis nagu tänavakunstniku 15 minuti portree. Eerik on must või siis valge lammas. Täna oli valge pesu pesemise päev. Jessas kes see koguaeg ehitab, teiselt poolt seina ainult kolkimist kuulebki ja vahepeal ka keegi lõõritab. Kuulsime köögis olles kassi häält, esimene, keda siiamaani oleme kuulnud, avasime kohe ukse, kassisõbrad nagu me oleme Eerikuga. Kassi ei kuskilt. Milline pettumus! Jõudsin oma teise kohvi juba ära juua, kell polnudki 2 veel. Mis siin ikka, vaatasime Eerikuga oma sarja edasi. Teised jõudsid juba töölt, kui meie alles läksime kella 4-ks. Töökoht on paari minuti kaugusel, jõudsin 10 minutit varem. Sain veidi aega veel Triinuga töötada enne kui tema vahetus läbi sai. Oli kiire päev olnud ja läks kiiremaks. Sain nii palju toite teha, et tean poolt menüüd juba peast kuidas teha. Hispaanlanna Anna, ooo see riimub, ta lasi mind töölt veerand tundi varem ära. How great is that.

Niisiis 21.45, vahetasin riided ja kodu poole. Teised juba ootasid: “Kelly lähme peole, tuled ka?” Tulen, tulen. Läksime välja ja otsisime Iiri pubi. Ai Sandra tuli kontsakingadega, väga halb valik ja sellepärast ta läkski tagasi ja vahetas jalanõud mugavamate vastu välja. Milline kergendus ja vabadus kõndida! Leidsime pubi. Ja mõne aja pärast jõudsime juba paar hirmkallist klubi läbi käia. Kohtasime kahte sakslast baarileti järjekorras. See jutukam tundus väga gei, või siis mitte,  või ikkagi tundus, eh no lo se.. Aga nad olid toredad ja sõbralikud. Oli aeg koju minna ja tuttu. Buenas noches!

Laupäev. Pooltel oli paha olla. Minul? Mitte. Tavaline hommik, sõin ja kiusasin Eerikut. Pidime välja minema aga ta aku oli tühi, seega ta otsustas seda 2h laadida. On alles igav. Läksin üksinda. Otsisin Triinu üles, jõudsin poodi Lidl, toidupood. Ostlesime veidike, käisime ka el Cortes Inglesis ja sain endale lõpuks rahakoti ostetud. Finally! Läksime tagasi koju. Sõime ja vaatasime Shreki. Söön palju tuunikala. Kõik räägivad ja, tuunikala – elavhõbe, jajaja… Asi on maitses. Ja siin on see ka odav. Tegin ettepaneku minna Málaga ühte kõrgemasse kohta. Oli palju ronimist, poolel teel kohtasime Karlist ja Kristot. Saimegi koos minna. Jube palav ja väsitav oli. Jõudsime üles. Tegime pildid ära ja sammusime veel kõrgemale.

Oli vaja pilet osta, teised ostsid, mina mitte. Keegi ei kontrollinud kas sul on pilet või mitte. Winner, winner, chicken dinner! Üli vinge baar oli seal kõrgel, tellisime vett. 

Tagasi alla saime jooksuga. Ostsime jäätist. Lemon ice cream so good. Tuli vapustav idee minna vaaterattale. Ilmselgelt läksime ka, 8€ inimene. Karlis, Triin, Kristo, mina. Neli inimest, rohkem ei mahtunudki. Oleks võinud ju kohe vaaterattale minna, vähem jalavaeva. Vaade missugune!

Rohkem ma ei viitsi. Tagasi koju. Sõime. Kiusasin Eerikut. Käisin poes, ostsin kummikomme. Triinu toas kogunemine ja välja minek taas. Iiri pubi jälle. Ja pitsat sööma. Koju ja tuttu.

Vegan

Teine päev ja tutvusime oma Tribeka mentoriga. Saime ka Málaga bussikaardid. Tegime Málaga väikese ringkäigu. Vihma kallas tohutult. Olime läbimärjad ja jalanõud lirtsusid. Väljas küll ausalt öeldes polnud kuid see vihm ja märg tegi selle külmaks. Õhtul, kui vihma enam ei kallanud, oli küllaltki soe. Järgmisel päeval käisime kõik oma töökohaga tutvumas. Enamus meist asus ka tööle. Minu töökoht asub majutusele üsna lähedal. See on öko laadne ja poolenisti vegan toidukoht. Töökaaslased on üsna noored ja toredad. Köögis töötavad 2 meest ja üks naine ning 3 mees-teenindajat. Neljapäeval käisime Cordobas koos Annaga. Bussisõit 2 tundi sinna. Imeline! Need mäed! Óle! Mägede vahel sõites oli tunne nagu oleksin väike sipelgas suures maailmas. Anna tegi meile linnatuuri ja õppisime veidike ka flamenkot ning õpetasime Annale kaerajaani. Ilm oli perfecto, päikeseline ja üsna soe.